Nassim Nicholas Taleb
Pärast Talebi “Oma nahk mängus” lugemist arvasin, et see on vägev teos ja mu uus lemmik, siis käesolev raamat on veelgi põhjalikum ja kindel lugemissoovitus kõigile. Kuna teos on paks ja kaasahaaravate kokkuvõtete kirjutamiseks ei ole piisavalt energiat, siis siin järjekordselt lihtsalt mõningased allajoonitud mõtted.
Mittelineaarne tähendab seda, et kui kahekordistate näiteks ravimiannust või töötajate arvu tehases, siis tulemus algse efektiga võrreldes ei kahekordistu, vaid muutub kas palju rohkem või palju vähem.
Mida harvemini sündmus toimub, seda raskem on sellele jälile saada ja seda vähem teame midagi selle esinemissagedusest.
Kui asi keeruliseks ajada, on tulemuseks arvukad ootamatud ahelreaktsioonid. Läbipaistmatuse tõttu viib sekkumine ettenägematute tagajärgedeni.
Kui näed petist, kuid ei nimeta teda petiseks, oled ise petis. Kena käitumine ülbe inimese suhtes pole sugugi parem kui ülbe käitumine kena inimese suhtes.
Mis on hapra vastand? habras – vastupidav – antihabras (mis ei tapa, teeb tugevamaks)
Tohutu energia, mis vallandub ülereageerimisel tagasilöökidele, ongi see, mis uut loob.
Ülesannete liigne lihtsus mõjub ka parimatele pärssivalt.
Kui soovite, et midagi kiirelt tehtud saaks, siis andke see kontori kõige hõivatumale inimesele.
Mida kõrgemaks te oma barrikaadid ehitate, seda tugevamaks me saame.
Informatsioon on antihabras; ta saab rohkem toitu katsetest teda kahjustada kui katsetest teda edendada. Näiteks hävitavad paljud oma maine lihtsalt sellega, et püüavad seda kaitsta.
Informatsiooni levitamiseks tuleb maskeerida see saladuseks.
Väikese sissetulekuga inimene võib endale vabalt isiklikku arvamust lubada. Ülikondades tüübid on tihti enda kohta käiva informatsiooni suhtes haprad.
Kui teil pole võlgu, siis ei hooli te oma mainest majandusringkondades – ja millegipärast on nii, et ainult siis, kui te ei hooli oma mainest, on teil enamasti väga hea maine.
Tsivilisatsiooni haigus – elu venitatakse üha pikemaks, samal ajal kui inimesed on üha haigemad. Loomulikus keskkonnas surevad inimesed vananemata.
Kompleksses maailmas on juba põhjuse mõiste iseenesest kahtlane; seda on kas peaaegu võimatu kindlaks teha või pole see korralikult defineeritud.
Ka vead ja nende tagajärjed on informatsioon.
Konkreetsete sündmuste ennustatavus on väike läbipaistmatuse tõttu.
Ei ole kedagi, kes oleks oma emakeele selgeks õppinud õpikust ja alustades grammatikast. Keele õppimiseks tuleb teha pingutus, et suhelda ja aru saada teise inimese mõtetest, surudes alla eksimishirmu.
Suure osa tänapäeva elust moodustavad kroonilisest stressist tulenevad välditavad kahjustused.
Me mõtleme lineaarselt. Meie lineaarne mõistus ei salli nüansse ja taandab informatsiooni kaksikjaotuseks kahjulik-kasulik.
Mida rohkem te püüate baktereid kahjustada, seda tugevamaks ellujääjad muutuvad – kui teil ei õnnestu just neid kõiki korraga hävitada.
Inimene, kes pole kordagi patustanud, on ebausaldusväärsem kui see, kes on patustanud vaid korra. Ja inimene, kes on ohtralt vigu teinud – ehkki mitte kunagi üht ja sama viga rohkem kui üks kord – , on usaldusväärsem kui see, kes pole kordagi vääratanud.
Lihtsustamine jookseb liiva ja tekitab kõige suuremat kahju siis, kui lihtsustakse midagi mittelineaarset ja asendatakse see lineaarsega.
Väikeste vigade vältimine muudab suured vead rängemaks.
Suures mõõtkavas on kaasinimesed lihtsalt abstraktsed üksused. Ühel juhul on tegu tragöödiaga, teisel juhul statistikaga.
Šveitsiis on ülikoolihariduse osakaal väga väike, sealne õppesüsteem põhineb õpipoisimudelitel.
(Kahjustustele osutuvate) tõendite puudumine aetakse segi (kahjustuste) puudumist kinnitavate tõenditega.
Mida kauem püsib turg ühegi traumaatilise sündmuseta, seda suurem on kahju, kui segadus ükskord puhkeb.
Suvalises kohas teed ületavad jalakäijad saavad harvem surma kui need, kes kasutavad reguleeritud ülekäiguradasid. Valvsus väheneb, kui ohjad on süsteemile loovutatud. Hollandis Drachteni linnas näiteks eemaldati kõik liiklusmärgid, mis viis ohutuse suurenemiseni.
Peaks olema süstemaatiline reeglistik, mis aitaks otsustada, millal sekkuda ja millal süsteemid rahule jätta.
Ajaloost on keeruline leida kangelasi, kes said kangelaseks selle eest, mida nad ei teinud.
Viivitamine on loomulik kaitsereaktsioon.
Tuleb eristada müra ja signaali. Reageerima peab ainult signaalile.
Kui tahate kiirendada kellegi surma, andke talle isiklik arst.
Investeeri firmadesse, mis on nii „imelised“, et isegi idiootki suudaks neid juhtida. Sest varem või hiljem üks neist seda teeb.
Mida sügavamale merre sa lähed, seda sügavamaks see muutub.
Et edukaks filosoofist kuningaks saada, on kuningana alustada märksa parem kui filosoofina.
Kui te rikkaks saate, on varanduse kaotamisega kaasnev piin suurem kui lisarikkuse omandamisest tulenev emotsionaalne kasu, ja seetõttu kulgeb teie edaspidine elu pidevas emotsionaalses ohus.
Esimeseks sammuks antihapruse poole on kaotusevõimaluste vähendamine, mitte võiduvõimaluste suurendamine.
Me ei pea asjadest aru saama, kui meil on mõni eelis. Ehk võiduvõimalus on suurem kui võimalik kaotus.
Kasv ei tulene keskmise suurendamisest, vaid äärmuste kasvust.
Puuduvad tõendid, et üldine haridustaseme tõus tooks kaasa sissetulekute suurenemise. Küll aga kehtib vastupidine.
Teoorias pole teoorial ja praktikal mingit vahet; praktikas on. Teooria on praktika laps, mitte vastupidi.
Teadmiste omandamiseks peab olema asja vastu loomulik huvi.
Suur osa sellest, mida teised inimesed teavad, pole üldse teadmist väärt.
Kui paluda inimesel, kes sõidab jalgrattaga, kirjeldada jalgrattasõidu teooriat, kukuks ta ratta seljast maha.
Süsteemis, mis töötab täisvõimsusel (ja on järelikult habras), toob väike muutus kaasa kaugeleulatuvad tagajärjed.
Sundseisu muudab hullemaks selle mastaapsus.
Suurus teeb rasketel aegadel haiget. Võrrelge kassi ja elevandi allakukkumist nende mitmekordselt kõrguselt.
Ära ületa jõge, mille keskmine sügavus on üks meeter.
Malesuurmeistrid võidavad tavaliselt tänu sellele, et nad ei lase ennast võita.
Võhikust eemal hoida on sama, mis viibida targa inimese seltskonnas.
Prantsuse armees kehtis rusikareegel, mille kohaselt puudumise põhjusena toodud vabandused tuli tagasi lükata, kui neid oli üle ühe.
Kõik, mis emake loodus teeb, on veatu, kuni pole tõestatud vastupidist; kõik, mida inimene ja teadus teevad, on puudulik, kuni pole tõestatud vastupidist.
Hea seisneb enamasti halva puudumises.
Ärge kunagi küsige arstilt, mida teie peaksite tegema, vaid mida tema teeks teie asemel.
Ärge kunagi suruge vaenlast seljaga vastu seina.
